Valmis. Või no peaaegu. Ma ei oska ega viitsi värvipliiatsitega üldse.
D ütles: Nagu väike sina.
Ja ma tahtsingi joonistada mingit emotsiooni, mis mul lapsena oli või ma arvan, et võis olla (mälu ei saa usaldada tegelikult).
Ma ei tahtnud ka üldse joonistada koera, aga see oli lihtalt vajalik. Mu meelest on laps (inimene) pildil väga suletud, sest ta ei usalda kedagi ega midagi. Peale koera. Ma tahtin väga koera.
Värvid ei ole päris õiged. Kahetsen, et kasutasin nii palju sooje punaseid ja kollaseid, need ei sobi sinna. Võib-olla see on lihtalt ilustamisvajadus. Nina on taaskord liiga pikk, mõtlen, et võib-olla see sümboliseerib suurt ego. Lõug on väike ja suu samuti - vb sest ma ei väljenda ennast. Silmad liiga suured ja kõrgel ja peene joonega kulmud - tundlik jälgimine, hirm. Ma ei tea.. Eks see ole üks lugu, nagu inimesed neid ikka valmis treivad.
No comments:
Post a Comment