RASKE TÖÖAASTA 2016 - bye-bye!

Minul igatahes on sellest aastast väga lihtne kokkuvõtet teha (see ei ole sugugi tavapärane) - oli raske tööaasta. Ma ei ole elu seeski nii rasket tööd teinud, pealegi veel sellise koormusega. Tööst vaba aeg on kulunud täiemahuliselt taastumisele, et jaksaks uuesti tööle minna. Alati pole õnnestunud ka, olen sel aastal tervelt 2 korda pidanud haiguslehe võtma (tavatu). Olen olukorda suhtunud fatalismiga - ju siis on karma, ju siis peangi kannatama. Suur osa mu elust on kulgenud suhteliselt suures vabaduses, eks selle eest pea maksma ka. Kas ma usun, et 2017 tuleb teistsugune? Mine tea. Füüsiline keha, aga võib-olla veelgi enam hing ja meel on nii räsitud, et kas seda täit aastat tulebki. Nii et selles mõttes võib küll tulla teistsugune. Et midagi muutuks heaks või toredaks kuidagi iseenesest? Hehee. Ega ma loll ei ole :P

54

PÜHAPÄEVA HOMMIKUL

Mulle näib, et me kõik oleme saanud "eluaegse" siin Vanglaplaneedil, ainult et selle karistuse kandmise pikkus ei ole meile teada, samas vabanemine tuleb varem või hiljem kindlasti. Seniks tagugem lusikatega oma katelokke, ihugem lusikast nuga, löögem katelokid mõlki, pekskem pihku, pekskem päid vastu trelle... Pole isegi valvurit, kellele näkku sülitada, sülitagem siis näkku sellele, kes on kongikaaslastest kõige rohkem valvuri nägu. 

Aga vahepeal tuleb öö ja oma veriseks pekstud ning paiste nutetud nägude taga näeme me unes lilli ja liblikaid. Ja võib-olla mõnikord kedagi, kelle nimi on Tõeline Armastus..