Friday, January 6, 2017

"MIKS SINA EI VÕIKS OLLA NAGU RIINA?"




Riinal oli oma isa ja Kuri Võõrasema, kes pani väikese Riina tööle igal võimalusel. Kellelegi ei olnud saladuseks, et Kuri Võõrasema Riinat eriti ei armasta. Riina tuhvlialusest isa ei olnud Riinat vabatahtlikult oma uude ellu kaasa võtnud, laps anti talle kaasa enam-vähem vägisi. Samas oli Riinast palju kasu. Ta tegi väsimatult palju tööd ega nurisenud kunagi. Oli virk, kraps ja tubli. Temast kasvas imeline inimene.
Mina olin kõike seda, mida Riina ei olnud. Ma ei pidanud eriti midagi tegema peale totra klaveriharjutamise. Mulle osteti väga palju asju. Mulle ei öeldud, et ma pole "oma". Mulle öeldi, et ma olen laisk. Olen seda vist tõusvas joones kogu oma elu kuulnud. Lõppeks ütles ühel heal päeval ka täiskasvanud Riina mulle, et tema Kuri Võõrasema oli minu kohta öelnud, et see Kristin on üks ilus naine, aga nii kohutavalt laisk! Igaks juhuks lisas veel, et temal oleks väga häbi ,kui keegi tema kohta niiviisi ütleks...
Mul on selline huvitav aju, mis blokib igasugu asjad ära, ilma et ma ise seda sooviksin. Ma ei mäleta umbes 9/10 oma elust või ka rohkemat, kes võib seda teada, kui ei tea. Nii ma ei oskagi arvata, kuidas on juhtunud, et ma olen selline, nagu ma olen. Võib-olla oli juba seeme lihtsalt halb, eks ole, see on võimalik. Võib-olla sattusin valesse pinnasesse. Võib-olla hooldati valesti, sain liiga vähe või liiga palju vett või valgust, kes teab.
Jäledast igikestvast klaveriharjutamisest igatahes mingit tulu ei tõusnud. Küsimus "miks sina ei võiks olla nagu Riina?" oli vist pelgalt retooriline, aga lapsed tihtipeale ei tee vahet.