Et miks just "pean"? Sest see oleks mulle hea. see ei ole ammuilma enam mngi eriliste asjade blogi, mida ma täidan umbes kaks korda aastas või kord kolme aasta peale. see polegi üldse mitte midagi ja mul puuduvad selle suhtes ambitsioonid. Olen suht veendunud, et seda ei loe keegi, seega võib sellesse suhtuda täpselt nagu privaatsesse päevikusse (tuleb küüsi lõigata!!!! muidu teen typo´sid)
Kuna ma oma privaatset paberpäevikut ( nr. 97 hetkel) praktiliselt enam ei pea, siis olekski see siin sobiv koht niisama kribamiseks.
Jätkuvalt on mu elu mõte ja sisu söömine ja liigutamine.
Isu on meeletu ja väga raske on end "maha pidurdada" peale iga einet. Liigutamine on õnneks suht rutiiniks muutunud, kuid aeg-ajalt siiski tüütu. Mäletate ju, olen ikka tahtnud olla "pea purgis", midagi nagu Redivivus. Aga see on võimatu. Mul on keha.
Keha kaalub hetkel taas 55,1 kg ja ma olen sellega rahul. Ma tean, et parem oleks.... ja kenam oleks... ja tervislikum oleks.... jne., aga mind huvitab aiult number. Ja enesetunne muidugi ka. KERGE tunne.
Iseenesest ma saan aru, et siin on sees tugev konflikt ja ma peaksin sellega miskit moodi tegelema, aga ei oska.
Muuseas ma ei mäleta enam sedagi, kuidas siin formattimine käis ja see on vist muutunud ka. Igatahes panin üles hulga pilte antud postituse juurde, kuid pmst ei suuda neid mingisse mõtestetud järjekorda seada. So what. Kõik toidupildid kõnelevad nagunini enda eest ja need teised tegelt ju ka. Pildid pärinevad peamiselt novembrist.
See on hetkel mu profiilipilt FBs. Groteskne, aga mulle muidugi meeldib. Saaks ainult šokeerida.
No comments:
Post a Comment