Sunday, May 26, 2019

MÕJUD (SUUNAMUDIJAD? LOL)

Peeter Vähi tuletas mulle täna oma saates "Saladuslik Aafrika" meelde Albert Schweitzeri! Ja ma hakkasin mõtlema, et missugune inimene oleks minust saanud, kui Schweitzer, Vonnegut ja Asimov oleksid olnud olemata. Sellele ei oska vastata kahjuks. Ja eks ma olen ju ka palju muud lugenud. Aga võib-olla on väga oluline, kui lapsel või noorel on õiged autorid käepärast 


INFINITE RESIGNATION

Kõigepealt nägin seda videot ja hakkasin kõva häälega naerma. Nimelt ma närin end parasjagu läbi Johannes Sloki raamatust "Kierkegaardi maailm. Uus teejuht geeniuse juurde", mis muidugi ei ole kaugeltki Kierkegaard ise (ja jumal tänatud!), kuid on ikkagi raske jägida, eriti just sealt maalt, kus K. jõuab religioosse elu juurde. Sestap ma tulingi netist otsima mõtteid ja arvamusi teemal Aabraham ja Iisak, lõputu resigneerumine /infinite resignation/ (mis võiks minu aju naudingukeskustele veel meeldivam sõnapaar olla?!) ja samal ajal igas hetkes (igal hetkel) IIsakiga rõõmsalt koos olemine.
Öösel hakkasin esimest korda asetama K. sõna Jumal asemele oma sõna Universum (mis ei ole täpsne kuskilt otsast, ma tean, see on lihtsalt nn. tööpealkiri  ) ja hakkasin nagu natuke pihta saama, aga ikkagi, mul on vaja seda experience´i ju (vist), kuid seda ei ole. Jumala-experience´i siis. No küll ma uurin veel seda asja.
Aga tahtsin soovitada teistelegi lihtsameelsetele filosoofiahuvilistele neid videoid, polegi üldse nii paha  kuigi võivad ilmselt olla ka eksitavad. Oh well. Nii ehk nii. Soovitan vist ikka.
Ja mulle ÕUDSELT meeldib see "usk absurdi jõul" (by virtue of the absurd), see on midagi, millest ma saan vist isegi aru.


https://www.youtube.com/watch?v=RtlwWMJILBA

Saturday, May 25, 2019

LINK (ei oska enam lisada eelmisele postitusele)

https://www.tallinnatv.eu/saade/10555/maatriks

JACKPOT!


TÄNA SAIN PEAVÕIDU!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
*
Umbes üleeile peale üht väga ängistavat unenägu, mis ilmselgelt mulle midagi öelda püüdis, kuid mille sõnumit ma siiski täielikult ei mõistnud või ei soovinud endale ligi lasta, soovisin siiski omaette, et näeksin edaspidi unes silmiavavaid asju, mingeid võimalusi, kuidas oma mustasts august välja tulla. Soovisin seda väga pealiskaudselt, sest elu on õpetanud, et kui paned soovi taha suure jõu, olemata soovi siiski äärmise täpsusega väljendanud, siis võib asi väga-väga metsa minna ja sul ei pruugi olla isiklikku jõudu, et seda sealt taas välja keerata. Pooles vinnas soovimine on aga muidugi just see, mis ta on - pooles vinnas asi. Ja siiski! On mul pärast seda olnud just nimelt paar sellist poolsilmiavavat vestlust (kuigi mitte unenägusid) ja täna hommikul saabus JACKPOT!
See Maatriksi saade. See Amit Goswami. See kõik on hetkel nii värske, et ma pean enne tükk aega rahunema ja siis tükk aega lugema ja videoid vaatama jne., AGA - ma sain teada, et ma olengi pärselt kogu elu õigel teel olnud ja oma teooria õigesti kokku pannud OLENEMATA sellest, et ma ei jaga isegi lihtsat matti ja kvantfüüsika matemaatiline pool on mulle täiesti ligipääsmatu. Ma olen siiski kuidagi ligi pääsenud! Ma pean küll vist geenius olema  
*
Igal juhul on see sedavõrd põhjapanev teadmine, et nüüd ei ole kahju isegi ära surra! Ja muidugi oleks jube kahju ära surra, sest just nüüd läheb eriti põnevaks! Ohhhhh.....! Mida küll teha, mida küll teha... Veel silmiavavaid unenägusid, palun! 


Thursday, May 23, 2019

NÄLG (21.mai 2019)


Ma unistan tortidest, kookidest, kreemidest, kringlitest, vahukoorest ja jäätisest, juustudest, vorstidest, kartulipudrust ja hakklihakastmest, ühepajatoidust ja frikadellisupist, ahjukartulitest, hapukapsast ja seapraest, valgest ja punasest veinist, siidritest ja likööridest, pudingitest ja keeksidest... Mul on tunne, et kui see kõik mu ees laual oleks ühel hetkel, sellest ei oleks ikkagi küllalt. Ma ei saaks isu täis. 😢 






212121

21

LÕBUSTADA LÕBUSTAMATUT INIMEST


Taevase Rahu väljak... Minu pseudoajakoordinaadistikus toimus see sügaval nõukaajal, võib-olla näiteks 1968... Samuti, nagu ma elasin oma kõige pikema ja säravama eluperioodi aastatel 1978 - 1982. Ma ei saa kuidagi uskuda, et mingite realiteetide järgi on see ainult 4 aastat. 

All ministers from Austria's far-right Freedom Party (FPÖ) have resigned, throwing the government into chaos.
Itaalia armastab ikka veel vargsi Mussolinit ja uneleb Rooma impeeriumi aegades, mil nad vallutasid maid ja tsiviliseerisid rahvaid...
Salvini on samasugune oportunist. Ta valetas algselt põgenike arvu suuremaks, kui oli vaja, ja siis väiksemaks, et väita, et tänu temale on nüüd vähem. Tal ei ole ühtegi aadet, mille eest ta elu annaks.
Masha Gessen ja Putin.
Ukraina ja Gruusia.
Trump ja Huawei.
Miks kõik tehnoloogiad üritavad kuidagigi lõbustada lõbustamatut inimest? Miks luuakse üha "sobivamaid" äpp-kaaslasi ja inimnäolisi roboteid? Miks ei saada aru, et inimesel endal on midagi fundamentaalselt valesti? Miks ei pöörata ükskord ometi tähelepanu inimese kasvatamisele ja arendamisele?
Ma tean, miks. Aga teie?

EUROOPA PARLAMENDI VALIMISED

Vaatasin täna eilset valimisdebatti ETVs ja kuidagi kurvaks tegi. Kõigepealt see meesterinne - Ansip, Helme, Terras - see oli nagu selline tuhmidest kividest koosnev müür. Selline tunne tekkis, et seal sees ajusid küll ei ole, on ainult suuorganid ja võib-olla mingid vanamoodsad kalkulaatorid. Terras jättis lausa kõige meeldivama mulje, ehkki see oli muidugi kõigest kostüüm.
Naised tundusid absoluutselt targemad ja säravamad, isiksused, selle sõna parimas tähenduses. Yana Toom on muidugi minu lemmik, isiksusena, ma arvan, et poliitikat kõrvale jättes me saaksime igasugu ilmaasjadest põnevusega vestelda küll.
Artur Talvik (ma ei saa üle ega ümber asjaolust, et ta ei tundu mulle usaldusväärne) oli meestest enim elus ja inimese moodi. Aga minu jaoks oli pettumus, kui ta võtmevastusena hüüatas: "Energia!" (ma ei mäleta küsimust, arvatavasti oli jutt EU majanduse elavdamisest või ka keskkonnakaitsest) ja kohe sealsamas tuli ära see fraas, mida ma jälestan - "inimeste tarbimisharjumused". Ma saan aru, et see väljendab ilmsesti erakonna seisukohta. Ma ei tea, kes seal erakonnas tooni annab, kas Talvik või Kangur või keegi teine. Aga ma ei oodanud, et selline fraas saab neil aluspõhi olla.
See on üldine vaade inimeste asjadele kapitalistlikus või "läänemaailmas". On inimeste (tarbimis)harjumused ja need on pühad. Nendest pühamaid asju ei ole olemas. Me oleme lihtsalt nii toredad ja kogu seda kaasnevat jama väärt. Ja muidugi on kapitalistidel neid harjumusi vaja, kuidas nad muidu nutsu kokku saaks ajada?
Nii et kui soovimiseks läheb, siis mul on peale selle trafaretse "et kõik võiksid õnnelikud olla" veel üks soov - et inimesed mõtleksid natuke nende asjade peale. Alguses. Siis mõtleksid juba rohkem ja siis võib-olla saaks sellest mõtlemisharjumus. Need kaks soovi ei olegi võib-olla erinevad soovid muide.

TIN MAN

Nagu öeldud, on Roddenberry Star Trek NG mu absoluutne lemmiksari. Originaali pole mul juhust olnud näha, kuid NG´i olen naäinud 2 korda otsast lõpuni ja praegu vaatan kolmandat ringi. Ma ilmselt jääkski seda vaatama, sest midagi paremat pole (vist) tehtud ega tehta (arvestades suundumusi) niipea või mitte kunagi. 
Üks mu lemmikosi on "Tin Man", just praegu vaatasin. Lemmikosi on muidugi mitmeid, kuid see on selline "lootustandev". Et igaühe jaoks on kuskil keegi, nagu öeldakse. Ma ei mõtle seda romantilises kontekstis, nagu see vist öeldud on, kuigi ma üldse ei tauni romantilisi suhteid; kellele need sobivad - palju õnne! Minule ei sobi ja mingis mõttes samuti kui "Tin Man´i" tegelasele Tam Elbrunile ei sobi mulle vist inimesed üldiselt. Ma ei ole muidugi imelapsest telepaat, kuid mul on inimeste seas üsna sarnanae tunne nagu Tamil. Inimesed on rasked ja väsitavad. Välja arvatud väikesed lapsed (mis teemast kõrvale minnes tekitab küsimuse, et miks Tam Elbrun ei oleks võinud tegeleda laste või loomadega; Star Trekis on kahtlemata ka teisi sobivaid liike, Tam mainib Chandralasi. NB! Selliseid inimestest suuresti erinevaid liike käsitletakse NGs kahetsusväärselt vähe, põhjused ilmsed) rahulikus seisundis.
Nii et jah, selline Tin Man oleks Taeva kingitus tõepoolest  Üks asi on mul Tam Elbruniga veel ühine - me mõlemad armastame Data´t 
Miks ma seda kirjutan (ja muid sarnaseid tükke)? - Ma pean. Minu karma. Inimene on kuidagi nii loodud, et ta peab verbaalset auru välja laskma, muidu läheb mootor keema 






MÕNU JA ELU

Ühes viimastest "Rohelise Vabariigi" saadetes rääkis filosoofiadoktor Oliver Laas hiirtest, kelle aju naudingukeskustese olid paigaldatud elektroodid, mida hiired said siis oma suva järgi stimuleerida. Hiired olevat end näljasurma nautinud.
See ei ole ehk sõnasõnalt faktitäpne, on aga täpne piisavalt ja põhimõtteliselt. /üks link allpool/
Siit küsimus: olukorras, kus maailm on ülerahvastatud ja tohutu hulk inimesi depressioonis või muude vaimsete häiretega, aga ka kaasaegse meditsisini poolt ravimatuks loetud füüsiliste haigustega, kas ei oleks õigustatud ja koguni soovitav, et inimestele, kes enam elada ei taha, antaks võimalus surra just sel kombel? Minu arvates on ebaeetiline seda võimalust mitte kasutada. Võib-olla on see kallis. Kindlasti suur osa inimesi loobuks oma maisest varast, et seda endale võimaldada. Ja muidugi on veel tavapärane eutanaasia. Ma ei pea surema mõnus, lihtsalt suurte piinadeta surm oleks ikkagi parem kui see elu.
Ja on antinatalism. Soovitan süveneda.