Vaatasin täna eilset valimisdebatti ETVs ja kuidagi kurvaks tegi. Kõigepealt see meesterinne - Ansip, Helme, Terras - see oli nagu selline tuhmidest kividest koosnev müür. Selline tunne tekkis, et seal sees ajusid küll ei ole, on ainult suuorganid ja võib-olla mingid vanamoodsad kalkulaatorid. Terras jättis lausa kõige meeldivama mulje, ehkki see oli muidugi kõigest kostüüm.
Naised tundusid absoluutselt targemad ja säravamad, isiksused, selle sõna parimas tähenduses. Yana Toom on muidugi minu lemmik, isiksusena, ma arvan, et poliitikat kõrvale jättes me saaksime igasugu ilmaasjadest põnevusega vestelda küll.
Artur Talvik (ma ei saa üle ega ümber asjaolust, et ta ei tundu mulle usaldusväärne) oli meestest enim elus ja inimese moodi. Aga minu jaoks oli pettumus, kui ta võtmevastusena hüüatas: "Energia!" (ma ei mäleta küsimust, arvatavasti oli jutt EU majanduse elavdamisest või ka keskkonnakaitsest) ja kohe sealsamas tuli ära see fraas, mida ma jälestan - "inimeste tarbimisharjumused". Ma saan aru, et see väljendab ilmsesti erakonna seisukohta. Ma ei tea, kes seal erakonnas tooni annab, kas Talvik või Kangur või keegi teine. Aga ma ei oodanud, et selline fraas saab neil aluspõhi olla.
See on üldine vaade inimeste asjadele kapitalistlikus või "läänemaailmas". On inimeste (tarbimis)harjumused ja need on pühad. Nendest pühamaid asju ei ole olemas. Me oleme lihtsalt nii toredad ja kogu seda kaasnevat jama väärt. Ja muidugi on kapitalistidel neid harjumusi vaja, kuidas nad muidu nutsu kokku saaks ajada?
Nii et kui soovimiseks läheb, siis mul on peale selle trafaretse "et kõik võiksid õnnelikud olla" veel üks soov - et inimesed mõtleksid natuke nende asjade peale. Alguses. Siis mõtleksid juba rohkem ja siis võib-olla saaks sellest mõtlemisharjumus. Need kaks soovi ei olegi võib-olla erinevad soovid muide.
No comments:
Post a Comment