Mulle näib, et me kõik oleme saanud "eluaegse" siin Vanglaplaneedil, ainult et selle karistuse kandmise pikkus ei ole meile teada, samas vabanemine tuleb varem või hiljem kindlasti. Seniks tagugem lusikatega oma katelokke, ihugem lusikast nuga, löögem katelokid mõlki, pekskem pihku, pekskem päid vastu trelle... Pole isegi valvurit, kellele näkku sülitada, sülitagem siis näkku sellele, kes on kongikaaslastest kõige rohkem valvuri nägu.
Aga vahepeal tuleb öö ja oma veriseks pekstud ning paiste nutetud nägude taga näeme me unes lilli ja liblikaid. Ja võib-olla mõnikord kedagi, kelle nimi on Tõeline Armastus..
No comments:
Post a Comment